Mis on päikesepõletus ja kuidas end selle eest kaitsta?

Mis on päikesepõletus ja kuidas see tekib?

Päikesepõletus on naha reaktsioon päikese UV-kiirguse ülemäärasele toimele, mille tagajärjel tekib nahapõletik – punetus, ärritus, võib-olla isegi villid. Päikesepõletus võib tekkida nii loomuliku päikese mõjul kui solaariumis.

Tuleb arvestada sellega, et päikesepõletuse võib saada mitte ainult päikesepaistelise ilmaga, vaid ka pilvistel päevadel, sest pilved ei ole takistuseks UV-kiirgusele, mis ongi põletuse tekitaja. Suurem oht saada päikesepõletus juba lühikese aja jooksul on nendel päevadel, mil UV-indeks on kõrge. Seda väljendatakse ühikutes 1 kuni 11. Juba alates UV-indeksist 3 vajab nahk päikese eest kaitset spetsiaalsete kaitsevahenditega: SPF-iga kaitsekreem, katvad riided, müts.

Kuidas kaitsta end päikesepõletuse eest?

Naha kaitsmiseks võimaliku päikesepõletuse eest tuleb vastutustundlikult suhtuda mitte ainult rannas päevitamisse, vaid ka igapäevase päikese käes viibimisse, sest päikesepõletus võib tekkida juba näiteks 15-30 minutit aias töötades või lihtsalt jalutades.

Et seda ei juhtuks, tuleb meeles pidada mõnda põhireeglit.

  • Tuleb kasutada nahatüübile sobivat  päikesekaitsekreemi, mida tuleb nahale kanda 15-30 minutit enne õue minekut ja uuendada seda vastavalt kreemi SPF-ile.
  • Päikest tuleks vältida nendel kellaaegadel, mil UV-kiirgus on kõige intensiivsem. See on ajavahemikul 11.00-16.00. 
  • Võimalusel on parem olla varjus ja mitte viibida pikka aega otsese päikese käes. Võib kasutada päikesevarju, puude varju ja muid lahendusi.
  • Viibides päikesepaistelise ilmaga väljas, on kõige parem valida õhukesed, heledad ja nahka katvad riided, mis ei lase päikesel nahka otseselt ärritada.

Teadmiseks. SPF ehk päikesekaitsefaktor on spetsiaalne mõõtesüsteem, mis määrab, kui kaua kreemi poolt loodud filter kaitseb nahka UV-kiirguse eest. SPF-i järgi saab arvutada, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. Näiteks kui meie kliimavööndis muutub inimestel kaitsmata nahk punakaks keskmiselt 10 minuti pärast, siis tuleb see aeg korrutada SPF numbriga.

SPF15 – kaitseb nahka umbes 150 minutit (10X15).

SPF30 – kaitseb umbes 300 minutit; vajalik pikaajaliseks puhkamiseks õues.

SPF50 – kaitseb umbes 500 minutit; soovitatav tase tundliku nahaga inimestele.

Miks on oluline põletust vältida?

Lisaks sellele, et päikesepõletus on väga valus ja ebameeldiv, on iga selline põletus ka tõsine oht tervisele, kuna suurendab oluliselt elu jooksul riski haigestuda pahaloomulisse nahakasvajasse, sealhulgas melanoomi, mis on levinud ja raskesti ravitav nahavähi vorm.

Päikesepõletus kiirendab ka naha vananemist.

See tähendab, et soovimatud joonekesed ja kortsud ilmuvad kiiremini. Päikesepõletuse eest tuleb eriti kaitsta lapsi, kuna nende nahk on õhuke, õrn ja kergesti haavatav. 

Mida teha päikesepõletuse korral?

Kui päikesepõletus on nahale ikkagi tekkinud, nahk punetab, on valulik, kuum või isegi paistes ja on tekkinud villid, peab nahka õigesti hooldama, et see saaks abi ega muudaks olukorda veel halvemaks. 


  • Põlenud nahale tuleb mitu korda päevas panna puhtaid ja jahedaid kompresse ja hoida 10-20 minutit.
  • Nahka on soovitatav töödelda spetsiaalsete päevitusjärgsete nahahooldustoodetega. Enamasti sisaldavad need aaloed ja muid rahustavaid, tervendavaid ja jahutavaid koostisosi, mis ühtlasi hooldavad nahka ja aitavad säilitada niiskustaset.
  • Päikesepõletuse korral tuleb kindlasti nahka kaitsta päikesega kokkupuute eest kuni see on täielikult paranenud. Parim valik on naturaalsest materjalist õhukesed ja hingavad riided.
  • Kui põletuskohta on tekkinud villid, ei tohi neid katki teha, sest need täidavad kaitsefunktsiooni ja hoiavad ära infektsiooni tekkimise.
  • Naha paranemisperioodil, mis võib kesta kuni seitse päeva või rohkem, tuleb regulaarselt tarbida rohkelt vedelikku.
  • Kindlasti ei tasu päikesest põlenud nahale määrida hapukoort ega muid rahvaretseptides leiduvaid toiduaineid, sest see ainult suurendab infektsiooniohtu ega aita paranemisele kaasa.

Kui päikesepõletuse korral ilmnevad ka sellised sümptomid nagu peavalu, oksendamine ja palavik, on vaja pöörduda arsti poole.

Comments

Write a comment